Oled ehitamas uut või hoopiski renoveerimas vana maja? Siis ilmselgelt ei saa mööda vaadata hädavajalikust tegevusest, milleks on maja soojustamine. Meie soovitus on lasta see töö teha polüuretaan ehk PUR vahuga. Oma maja soojustamine ei ole kindlasti see koht, kus sa sooviksid silma kinni pigistada ning minna lihtsaima ehk odavaima vastupanu teed. Vali PUR vahuga maja soojustamine ning saad parima hinna ja kvaliteedi suhtega lahenduse.
Maja soojustamine PUR vahuga on aga mitmekülgne töö. Me võime küll mõelda majast kui tervikust, kuid tegelikult peab hoone soojustamisele lähenema detailselt. Tööde teostamine tuleb jagada nii-öelda sektoriteks, nagu vundament, põrandad, välis- ning siseseinad, pööning, katus, kelder ja nii edasi. Meie jaoks on maja soojustamine fundamentaalne tegevus ning seetõttu teeme põgusa ülevaate maja erinevate osade soojustamisest.
Kui plaanis on maja soojustamine, siis tuleb kõikide hoone osade puhul eraldi langetada valik – kas kasutada avatud või suletud pooridega PUR vahtu. Kummalgi on nii omad eelised kui ka nõrkused, mis olenevad keskkonnast, kus vahtu kasutada. Aga mis kõige tähtsam – maja soojustamine hoiab ära üleliigset soojakadu!
Vundamendi soojustamine
Vaatame nüüd, milliseks peaks kujunema maja soojustamine ning liigume vertikaalselt vundamendist üles katuseni. Vundamenti tuleks soojustada eelkõige väljast. Seest soojustamine peaks olema alternatiiv, kui väljast soojustamine mingil põhjusel ikkagi võimalik ei ole. Väljast soojustamine on tähtis selleks, et eraldada vundament külmuvast pinnasest. Eesti kliimas võib maapind külmuda enam kui ühe meetri sügavuselt, mistõttu ohustavad sinu hoonet külmakerked, mis võivad aga maja kahjustada.
Põranda soojustamine
Põrandate soojustamine on võimalik nii avatud kui ka suletud pooridega PUR vahuga. Avatud pooridega vahu kasutamine on soovitatav esimesest korrusest kõrgemal asuvate põrandate puhul, sest see tagab täiendava ja parema heliisolatsiooni. Sellise vahuga soojustamine sobib ka hoone esimese korruse põrandale. Kui majal on veel ka keldrikorrus, siis on soovitatav lähtuda keldrikorruse lae soojustamisel sellest, et tagada soe põrand esimesel korrusel. Suletud pooridega vahu kasutamine tagab aga tugevamad põranda- ja laekonstruktsioonid. Seetõttu on võimalik ka paigaldada õhemaid põrandaid.
Seinte soojustamine
Seinte soojustamine seestpoolt on eelkõige hea valik puitkonstruktsioonide puhul, aga sobib hästi ka keldriseintele. Vaheseinte soojustamine avatud pooridega vahuga võib tuua kaasa ka täiendava heliisolatsiooni hoonesiseselt. Soojustamine suletud pooridega vahuga on sobivaim olukordades, kus olud nõuavad suuremat niiskustaluvust.
Seinasid on võimalik soojustada vahuga kahel viisil. Esiteks on võimalik pihustada seintele vahtu. Teine võimalus on aga vahu süstimine seintesse. Seda kasutatakse põhiliselt täiendava lahendusena, et hoone sooja- või tuulepidavust tõhustada.
Fassaadi soojustamine
Nüüdseks on meil maja soojustamine juba põhimõtteliselt poole peal. Liigume edasi fassaadi juurde. Välisseinte vahuga soojustamiseks sobib nii avatud kui ka suletud pooridega materjal. Suletud pooridega vahu eeliseks on niiskus- ja veekindlus, seetõttu tuleks välitingimustel eelistada seda tüüpi materjali. Avatud pooridega vaht tagab aga parema heliisolatsiooni, mis loob müravaesema elukeskkonna. Lisaks on tegemist hingava materjaliga, mis laseb õhku läbi.
Meie soovituslikud soojustuskihtide valikud sõltuvad seina materjalist. Puitseina soojustamise esimene valik võiks olla avatud pooridega vaht. Kui eesmärgiks on aga kiviseina soojustamine väljastpoolt, siis soovitame pigem suletud pooridega vahtu.
Lagede soojustamine
Lagede soojustamine on hoone soojapidavuse seisukohalt sama tähtis, kui kõigi teiste maja osade soojustamine. See on oluline mitteköetavate ruumide puhul, sest see aitab kaasa sellele, et nende kohal asuvatest ruumidest soe õhk välja ei pääseks. Lisaks soojapidavusele on vahelagede vahuga soojustamise täiendavateks hüvedeks näiteks heliisolatsioon ning tuletõkestus.
Lagede soojustamine on võimalik nii avatud kui ka suletud pooridega vahuga. Kuigi mõlemad vahutüübid on sobivad, siis vahelae soojustamisel avatud pooridega vahu eelistamisel on omad hüved. Näiteks juba mainitud heliisolatsioon, mis summutab sammumüra. Kui plaanis on pööningu lae soojustamine seestpoolt, siis võib vastavalt tehtava töö iseärasusele eelistada suletud pooridega vahtu. Kordame ka üle, et kui hoonel on keldrikorrus, siis võiks selle lae soojustamisel lähtuda perspektiivist, et tagada soe põrand esimesel korrusel.
Katuse ja pööningu soojustamine
Nüüdseks on meie teekond, mille eesmärgiks on olnud maja soojustamine, lõpule jõudmas. Maja soojustamine on täiuslik siis, kui ka katus on soojustatud. PUR vahu kasutamine sobib igasuguse kujuga ning erinevast ehitusmaterjalist katustele.
Sealjuures on katuse soojustamine teostatav nii avatud kui ka suletud pooridega vahuga. Aluskihi, mille peale vaht lastakse, valik on tehtud tihtipeale juba katuse ehituse käigus. Kui on aga endiselt valikuvõimalust, siis soovitame vahtu lasta näiteks tuuletõkkeplaadile või muule sarnasele materjalile. Teatud tingimustes sobib vahu laskmine ka hingavale aluskattele.
Kuid soojustusplaanis on tähtis veel üks aspekt, mis hoiab vastavalt vajadusele majas sees nii sooja kui ka külma – pööningu soojustamine. Eestimaise kliima aastaaegadest sõltuvalt peab vahuga soojustatud pööning maja sees kinni suvel jahedat ning talvisel ajal sooja õhku. Vastavalt ei lase ta ka mainitud aastaaegadel kuuma ega külma õhku sisse. Soojustamata pööning on iseenesest üks suurimaid maja soojakao allikaid.
Hind ja kokkuvõte
Kui sa juba nii kaugele oled lugenud, siis nüüdseks pakub sulle kindlasti juba huvi ka see, kui palju maksab PUR vahuga maja soojustamine – hind kujuneb vastavalt tehtavate tööde eripärale. Kuna iga ehitis on omapärane ning vajab personaalset lähenemist, siis sinu maja soojustamine sõltub mitmest tegurist. Täpsema pakkumise saamiseks võta meiega ühendust ning loome parima plaani, kuidas sinu maja soojustamine ära teha.
Lõpetuseks toonitame, et polüuretaanvahuga maja soojustamine on hea investeering. See tähendab, et PUR soojustus on iseenesest küll mõnevõrra kallim traditsioonilistest soojustusvõimalustest, kuid pikemas perspektiivis hoiad sa siiski oma hoone või ruumide energiakuludelt kokku. Eriti sobiv on maja soojustamine vahuga näiteks passiiv- või madalenergiahoonetele. Kuna PUR vaht on ka vastupidav, siis hoiad sellegi arvelt kokku, et ei pea enneaegselt hakkama tegema uut väljaminekut soojustusmaterjali asendamiseks. Rahaasjades ettemõtlemise seisukohalt on maja soojustamine PUR vahuga tark valik!
Pur vaht sobib paljudele erinevatele pindadele, sealhulgas puit, metall, betoon ja tellis. Oluline on, et pind oleks puhas ja kuiv enne paigaldamist.
Pur vaht ise ei põhjusta hallituse teket, kuna see on veekindel ja ei ima niiskust. Vastupidi, see võib aidata ennetada hallituse teket, kuna takistab niiskuse tungimist hoone konstruktsioonidesse.
Pur vahud võivad kuuluda erinevatesse tulekindlusklassidesse, mis määravad nende vastupidavuse tulele. Euroopa standardite kohaselt kasutatakse näiteks klassifikatsiooni A1 (mittesüttiv) kuni F (väga kergesti süttiv). Tulekindlad pur vahud võivad kuuluda klassi B1 või B2, mis tähendab, et need on raskesti süttivad või piiratud tulelevikuga.
Sageli kasutatakse pur vahu peal täiendavaid kaitsekihte, näiteks krohvi, kipsplaate või spetsiaalseid tulekindlaid kattematerjale, et parandada selle tulekindlust ja pakkuda lisakaitset tulekahju korral.
Välisseinade PUR vahuga soojustamiseks sobib nii avatud, kui suletud pooridega vaht. Aldrehti soovituslikud soojustuskihtide valikud sõltuvad seina materjalist. Puitseina soojustamise esimene valik on avatud pooridega PUR vaht, soojustuskihi paksus 150-200mm, nõuab aurutõkke paigaldamist. Suletud pooridega vahu soojstuskiht 150mm, ei nõua aurutõkke paigaldamist. Kiviseina soojustamine väljastpoolt: esimene soovitus suletud pooridega PUR vaht, soojustuskihi paksus alates 100mm.
Avatud pooridega polüuretaanvahule on iseloomulik eelkõige madal tihedus. Sealjuures on see ka kerge ja pehme ning paisub 120 korda oma esialgsest olekust. Kuigi see on suletud pooridega vahust nõrgem materjal, siis selle eeliseks on siiski see, et tegemist on hingava vahuga, mis sobib hästi kasutamiseks puitkonstruktsioonidega. Lisaks laseb see küll läbi veeauru, kuid ei ima seda sisse. Sealjuures on seda soovitatav kasutada tingimustes, kus materjalil ei ole otsest kontakti niiskusega.
Avatud pooridega PUR vahuga soojustamine on parim valik pööningutele, vahelagedele ja maja välisseintele. Lisaks on avatud pooridega PUR vaht mürasummutav.
See on meetod, mis on abiks just silikaatvoodriga majade soojustamisel. Süstimismeetodil maja soojustamine on soodne alternatiiv nii kortermajadele kui ka eramutele. Vajalik on maja, mille vooderduse ja seina vahele on jäetud õhuvahe.
PUR vahtisolatsioon on sobiv enamike kliimatingimuste jaoks, kui järgida õigeid paigaldus- ja hooldustavasid. Oluline on arvestada spetsiifilisi keskkonnategureid ja tagada, et isolatsioonimaterjal on kaitstud nii mehaaniliste kahjustuste kui ka ilmastiku mõjude eest. Ühesõnaga – võib öelda, et pur vaht sobib erinevatesse kliimatingimustesse, kuna see on vastupidav nii külmale kui ka kuumale ilmale ja see aitab hoida hoone temperatuuri stabiilsena aastaringselt.
PUR vaht, tuntud ka kui polüuretaanvaht, on isolatsioonimaterjal, mida kasutatakse laialdaselt erinevates ehitus- ja tööstusvaldkondades tänu oma suurepärastele soojusisolatsiooni omadustele, vastupidavusele ja mitmekülgsusele. PUR vaht on valmistatud polüuretaanist, mis on keemiline ühend, mis saadakse polüooli ja isotsüanaadi reaktsioonil. See kantakse pinnale vedelal kujul ning paisudes täidab see kõik tühimikud ja ebatasasused.
Pur vaht kantakse spetsiaalsete pihustusseadmete abil otse isoleeritavale pinnale. Seejärel vaht paisub ja kõveneb, moodustades tiheda ja ühtlase isolatsioonikihi. PUR (polüuretaan) vahu paigaldamine on protsess, mis nõuab täpsust ja hoolt, et tagada isolatsiooni tõhusus ja pikaajaline toimivus.
Pur vaht ise ei ole biolagunev, kuid selle kasutamine võib aidata vähendada hoone energiatarvet, mis omakorda vähendab süsinikujalajälge.
