Kortermajade soojustamine on Eestis praegusel ajahetkel oluline teema. Seda seetõttu, et enamik siinseid kortermaju on ehitatud nõukogude ajal ehk aastatel 1960-1990. Hooned on enamasti väikeste probleemidega ning ei vasta tänapäeva nõuetele. Seda nii soojapidavuses kui ka sisekliimas. Nõukaaegsete paneelmajade soojapidavus võib olla isegi 5 korda madalam kui tänapäeva ettekirjutused nõuavad. Räägime lähemalt, kust kaudu enamasti kortermajast soojus väljub, kuidas soojustamine aitab ning miks on PUR vaht vanade majade jaoks parim variant.
Kuidas kortermaja soojust kaotab?
Peamiselt kaotavad vanad paneelmajad soojust väliste seinte, katuse, väliuste, akende ja keldripõranda kaudu. Ligi 30% soojusest väljub korteritest akende ja uste kaudu. Ülejäänud väljub kortermaja seinte, katuse ja põranda kaudu. Kogu soojuskadu saab vähendada nii uste ja akende väljavahetamisega kui ka pindade soojustamisega.
Kõige parema ja soojema tulemuse saad PUR vahuga. Miks? See on väga huvitav materjal, kuna leiab üles kõik maja väiksemadki õhuaugud, kust võib külma sisse puhuda. Tänu oma koostisele võtab see täpselt sellise kuju nagu vaja on, seega pind võib olla ükskõik kui praguline või auguline – maja saab ikka soojaks.
Soojustamine aitab vähendada küttearveid
Oluline on märkida, et kortermaja soojustamine aitab kokku hoida kogu kortermaja küttekulude arveid. Inimesed ei pea enam hirmuga talve ootama, sest tuul puhub seinast läbi ning küttearved jätavad eelarvesse suure augu. Kvaliteetse soojustamise tulemusena võivad küttearved väheneda lausa 45-50%. Vähendades küttele kuluva soojusenergia hulka, väheneb ka üldine negatiivne mõju keskkonnale.
PUR vaht on soojustamiseks ideaalne variant
Kui tuua esile üks soojustusmaterjal oma paindlikkuse poolest, siis see on kindlasti PUR vaht. PUR vaht on usaldusväärne nii tavaehituses kui ka hoonete puhul, kus traditsioonilised soojustusvahendid jäävad hätta. Toome välja PUR vahu omadused, mis mängivad olulist rolli kortermaja parema soojapidavuse saavutamiseks.
Tasemel soojustusvõime. PUR vahu puhul võib oodata ka väiksemast soojustuskihist väga head soojapidavust. Näiteks saab vahuga maja 50% soojemaks kui villaga. See teebki materjali asendamatuks abiliseks objektidel, kus on eesmärk olemasolev pind võimalikult hästi säilitada.
Täidab kõik tühimikud ja praod. Materjali paigaldamisel see paisub ja täidab kõik mõrad, praod ja väiksed augud. See muudab PUR vahu sobivaks ka keerukate konstruktsioonide soojustamisel, kus pind on vigane või ebatasane.
Vastupidav niiskusele ja hallitusele. Vahtu saab kanda pea igale pinnale ja igas keskkonnas. See ei lagune aja jooksul ning säilitab oma omadused. Sobib hästi keldrite ja vundamentide soojustamiseks.
Kortermaja soojustamine PUR vahuga süstides
PUR vahuga saab teha sellist huvitavat tehnikat nagu pindade süstimine, mis on väga hea variant vanemate kivimajade soojustamiseks. Vahuga süstimine on parim lahendus, kui tahetakse saada maja soojemaks ja tuulekindlamaks, kuid ei soovita konstruktsioone lahti võtta. Tänu sellele on see ka taskukohasem variant. Kui terve maja renoveerimiseks kulub ca 400 000 eurot, siis ühe kortermaja vahuga süstimine läheb maksma kuni 20 000 eurot.
Süstimine töötab meetodil, kus konstruktsioonide avamise asemel puuritakse 0,5-1 meetri tihedusega avad ning süstitakse vahtu seintes olevatesse õõnsustesse. Selline õhuvahede täitmine annab kuni 50% parema soojapidavuse, säilitades samal ajal hoone fassaadi. Lisaks on kogu protsess väga kiire ning keskmine kortermaja süstitakse 4-5 päevaga.
PUR vaht lahendab kortermaja soojustamise mure
Kuna suurem osa majadest on ehitatud nõukogude ajal ning soojus neil sees hästi ei taha püsida, siis tuleb leida lahendus. Vanade kortermajade puhul on ideaalseks variandiks PUR vaht, millega saab soojustada nii konstruktsioonide alt kui ka pindasid süstides. Täites kõik õhuvahed, suureneb maja sooja- ja tuulekindlus. See omakorda aitab kokku hoida inimeste küttearveid.
Aldreht pakub Eesti esimest 0 intressiga järelmaksu kuni kaheks aastaks. Tahame muuta eestlaste kodud soojaks ja hubaseks kohaks, kus oleks mõnus olla ka külmal perioodil. Võta meiega ühendust.
Oled ehitamas uut või hoopiski renoveerimas vana maja? Siis ilmselgelt ei saa mööda vaadata hädavajalikust [...]
Kortermajade energiatõhusus ja vastupidavus algavad tugevast vundamendist ning korralikult soojustatud soklist. Kui sokkel on külm või niiskuskahjustustega, kandub külm ja niiskus kogu hoonesse – suureneb soojakadu, tõusevad energiakulud ja halveneb elukeskkond. Seetõttu on sokli soojustamine üks olulisemaid samme hoone energiatõhususe parandamisel.
PUR vaht ehk polüuretaanvaht tänapäeval üks enimkasutatavaid soojustusmaterjale tänu oma suurepärasele isolatsioonivõimele ja mitmekülgsusele. Siiski on selle kohta liikvel mitmeid eksiarvamusi.
Soojustuse valikul räägitakse sageli materjalide tehnilistest omadustest, soojusjuhtivusest ja soojustuskihi paksusest. Need on kahtlemata olulised jutupunktid, kuid väga kõnekas on ka see, mida näitab päris kasutajakogemus pärast soojustustööde tegemist.
Uurime, kuidas PUR vahtu kasutatakse veepaakide ja mahutite isolatsioonimaterjalina, maakeldrite, kaarhallide, külmkambrite ja jahutusruumide, moodulmajade hooneosade, ventilatsioonikanalite ning merekonteinerite soojustusmaterjalina.
Meie tehtud tööde hulka lisandus taas üks mahukas objekt – metallangaar (metallangaari soojustamine PUR vahuga). Antud objektil teostasime soojustuse paksusega 60 mm, kogupinnaga 500 m².
Korralik ja õigesti teostatud katusealuse ruumi soojustamine võib vähendada soojakadu kuni 30%. See tähendab ka seda, et suvel ei pääse liigne kuumus majja sisse, suurendades sellega meie elamismugavust.
Vanade korterelamute soojustamine on Eestis hetkel väga aktuaalne teema, kuna paljud hooned on ehitatud ajal, [...]
Iga maja konstruktsioonides on keerulisi kohti – kaldlaed, nurgad, läbiviigud, sarikate ja talade vahed. Traditsioonilised soojustusmaterjalid võivad sellistes kohtade soojustamisel jätta tühimikke, tagajärjeks on külmasillad ja soojakadu.
Vanade tellisvoodriga majade soojustamine on Eestis endiselt väga aktuaalne, sest suur osa hooneid on ehitatud ajal, mil soojustusele ei pööratud kuigi palju tähelepanu.
