
Paraku ei kesta ükski materjal igavesti ja aja jooksul võib traditsiooniline soojustusmaterjal vajuda, niiskust sisse imada või isegi närilistele pesapaigaks saada. Tulemuseks on ebamugav sisekliima ja pidevalt suurenevad küttearved.
Seetõttu tasub aeg-ajalt küsida: kas soojustus töötab endiselt nii, nagu peab? Ja kui mitte, siis millal on õige hetk vana soojustus välja vahetada? Just neid küsimusi alljärgnevalt käsitlemegi.
Märgid, et peaksid soojustusmaterjali välja vahetama
- Kõrged küttearved
Kui sinu kodu igakuine energiakulu suureneb, kuid elustiil ja tarbimisharjumused pole muutunud (näiteks ei köeta ruume varasemast rohkem ega hoita kõrgemat temperatuuri), võib põhjus peituda hoopis selles, et soojustus laseb soojuse majast välja. Vana või niiskust täis isolatsioon ei hoia enam soojust kinni ning küttesüsteem peab tegema rohkem tööd, et temperatuur püsiks ühtlane. Pikas perspektiivis tähendab see sadu või isegi tuhandeid eurosid lisakulusid. - Ebaühtlane temperatuur ruumides
Terve kodus peaks ühtlane temperatuur olema – ei tohiks olla nii, et ühes toanurgas on mugavalt soe, aga teises külm. Kui selline olukord tekib, on see sageli märk sellest, et soojustus on kas vajunud või kahjustunud ning tekkinud on tühimikud, kust külm õhk sisse pääseb. Mõnikord võib probleem olla ka katusealuses või põrandates, mis ei hoia enam soojust ühtlaselt kinni. Selline ebaühtlane sisekliima pole mitte ainult ebamugav, vaid paneb ka küttele veelgi suurema koormuse. - Niiskuse- ja hallitusprobleemid
Aastate jooksul võib soojustusmaterjal endasse niiskust imada, eriti kui aurutõke on puudulik või kahjustatud. Märg isolatsioon kaotab oma soojapidavuse pea täielikult – niiskus juhib soojust kordades paremini kui kuiv materjal. Lisaks loob niiske keskkond ideaalsed tingimused hallituse ja seente kasvuks. Need võivad levida edasi maja konstruktsioonidesse ning hakata mõjutama siseõhu kvaliteeti, mis omakorda ohustab elanike tervist. Kui tunned hallituse lõhna, märkad seintel lagedel tumedaid laike või on siseõhk liialt niiske, on mõistlik kaaluda kogu soojustuse väljavahetamist. - Näriliste kahjustused
Närilised, eriti hiired ja rotid, eelistavad sooja ja pehmet kohta oma pesade rajamiseks ning vana soojustusmaterjal on nende jaoks ideaalne pesapaik. Kui soojustus on näriliste poolt kahjustatud, ei täida see enam oma funktsiooni – tekivad õhuaugud ja tühimikud. Lisaks kaasnevad sellega hügieeniriskid, sest närilised võivad tuua majja haigustekitajaid ja ebameeldivat lõhna. Kui märkad närimiskahjustusi, näriliste pesamaterjali või väljaheiteid, on mõistlik kaaluda kogu soojustuse väljavahetamist. - Soojustuse vanus
Isegi kui ühtegi otsest probleemi pole märgata, tasub mõelda soojustuse vanusele. Enamik traditsioonilisi materjale, näiteks mineraalvill, peab vastu umbes 20–30 aastat. Pärast seda hakkab soojustus oma omadusi kaotama. Kui sinu maja soojustus on pärit juba eelmise sajandi lõpust, tasub see lasta kindlasti üle vaadata. Kaasaegsed soojustusmaterjalid on oluliselt tõhusamad ja vastupidavamad, mistõttu võib uuendamine anda märgatava energiasäästu ja mugavama elukeskkonna.
Parim aeg soojustuse väljavahetamiseks
Kui soojustus on oma aja ära elanud, ei piisa ainult teadmisest, et seda tuleb uuendada. Sama oluline on ajastus. Valele aastaajale planeeritud tööd võivad kujuneda kulukamaks, venida pikemaks või halvemal juhul vähendada uue isolatsiooni tõhusust. Seepärast tasub juba varakult mõelda, milline aeg aastas on soojustuse uuendamiseks kõige sobivam.
- Kevad ja suvi – ideaalne aeg suuremate töödeks
Soojustustöödeks on parimad just kevad- ja suvekuud. Ilm on stabiilsem, päevad on pikemad ning konstruktsioonid kuivavad kiiresti. Kui vana isolatsioon on niiskust saanud, on see eriti oluline – kuiv ja soe periood tagab, et uued materjalid paigaldatakse õigetes tingimustes. Lisaks saab soojustustööde käigus tihti ka fassaadi või katust uuendada, mida on lihtsam teha soojal ajal. - Sügis – viimane võimalus enne kütteperioodi
Kui suvel jäi töö tegemata, on sügis veel sobiv aeg, eriti varasügisel, enne külmade ja vihmaste ilmade saabumist. Nii jõuad soojustuse enne kütteperioodi korda teha ja naudid kohe talvel madalamaid arveid. - Talv – pigem erandlik valik
Talvel soojustuse väljavahetamine on keerulisem ja tavaliselt ka kulukam. Madalad temperatuurid ja niiskus võivad takistada mõne soojustusmaterjali õiget paigaldamist. Siiski saab mõningaid sisetöid teha ka talvel – näiteks pööningu- või keldrid ja muud ruumid., kui välised tingimused paigaldust ei mõjuta.
Millest alustada?
- Telli soojuskaamera uuring või kutsu spetsialist olukorda hindama
Kõigepealt on vaja saada selge ülevaade, millises seisus soojustus tegelikult on. Seda saab teha soojuskaameraga, mis näitab täpselt, kust kohast soojus majast välja pääseb. Mõnikord on probleem vaid mõnes kindlas piirkonnas (näiteks pööningul või akende ümbruses), teinekord aga kogu konstruktsioonis. Kindlasti tasub kutsuda spetsialist, kes oskab olukorda hinnata ja annab ka soovitused edasiseks. - Uuri, milline soojustusmaterjal sobib sinu vajadustega
Kaasaegsed soojustusmaterjalid, nagu tselluvill, kivivill ja PUR vaht pakuvad palju võimalusi – valik sõltub eelarvest, mugavussoovidest ja ka majatüübist. - Võrdle tööde ja materjalide maksumust
Kui tead, millised tööd on vajalikud ja milline materjal sobib, tasub võtta mitu hinnapakkumist. Mõnikord piisab näiteks ainult pööningu lisasoojustamisest, mis võib anda juba märkimisväärse energiasäästu. Kuid vanemate majade puhul on tihti mõistlik investeerida kogu soojustuse täielikku väljavahetamisse, et vältida tulevasi lisakulusid ja parandada kodu sisekliimat terviklikult.
Kui näed märke, et soojustus enam ei tööta, tasub tegutseda – nii säästad raha, parandad kodu sisekliimat ja suurendad oma kinnisvara väärtust. Samas ära kiirusta: eeltöö ja erinevate pakkumiste võrdlemine võib säästa nii aega, raha kui ka hilisemaid probleeme.
Soovid oma kodu samuti soojemaks ja energiatõhusamaks muuta? Võta meiega ühendust ja leiame Sulle parima lahenduse!
Kvaliteetselt teostatud soojustus aitab hoida maja talvel soojana ja suvel jahedana, vähendades vajadust pideva kütmise või jahutamise järele. Selle tulemuseks on stabiilsem sisekliima, paremad elamistingimused ning märgatavalt madalamad energiakulud.